Maastikuehitajate rahvusvaheline projekt muudab sademeveekraavi ja selle ümbruse kutsuvaks rohealaks

Article in English - Landscapers’ international project transforms stormwater ditch and its surroundings into an inviting green space.pdf

Eelmisel aastal käivitunud rahvusvaheline projekt, mille käigus uuriti, millised teadmisi maastikuehitajad muutuvas kliimakeskkonnas vajavad, saab sel kevadel käegakatsutava tulemuse, kui Valgas muutub üks ilmetu sademeveekraav kärestike ja haljastusega võimekamaks äravoolu puhverdajaks ning selle ümber tekib meeldiv keskkond puhkeala külastajale.

Rohepööre on muutnud arusaamu keskkonnast ja linnahaljastusest ning kliima soojenemise tõttu kasvab linnade maastikuehituses kiiresti nõudlus kestlike lahenduste järele. Näitena aktuaalsetest teemadest saab välja tuua vertikaal- ja katuseaedade planeerimise, uuenduslikud viisid sademevete juhtimiseks, põuakindluse tagamise ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise.

Koolitusfirma Yebisu Eesti algatatud projekti partneriteks on Eesti Maastikuehitajate Liit, Läti Maastikuarhitektide Liit ja Soome Rohe- ja Maastikuehitajate Liit. Projekti rahastab Euroopa Liit ja toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist. Selleks et selgitada välja, milliseid uusi oskusi maastikuehitajad muutuvates oludes vajavad, viidi esmalt Eestis, Lätis ja Soomes läbi küsitlused maastikuehitajatega.

Eestis tegi möödunud suvel 19 maastikuehitajaga intervjuud Eesti Maastikuehitajate Liit. Selgus, et maastikuehitajad näevad järgmise kolme kuni viie aasta jooksul kasvava aktuaalsusega järgmisi teemasid:

• Tulvaveed, põuad, vihmavee kasutamine. Kuidas kohaneda uute oludega, kui sajab palju või on pikad põuad? Vesi kui loodusressurss.

• Puude istutamine avalikes kohtades.

• Taimede ja materjalide tundmine. Teadmised muldadest, pinnasest, taimedest ja erinevatest materjalidest.

• Säästev ja kvaliteetne hooldus. Hooldusjuhendid on olemas, kuid neid ei kasutata eriti ja näiteks teehooldajad ei tea juhendite olemasolust üldse.

• Digitaalsed ja tehnilised lahendused igapäevatöö korraldamisel objektidel. Näit. andurid puude juures, mis hindavad kastmisvajadust kaugelt ja hoiavad ära igaks juhuks kohale sõitmise. Andurid ja tehnosüsteemid, et koguda infot kasutatud lahenduse kohta ja hinnata, kuidas need töötavad.

• Digitaalsed ja tehnilised lahendused maastikuehitajate meeskonnatööks ja suhtluseks.

Kolme riigi uurimuste kokkuvõttena valiti välja sademevete teema ja loodi sellele täienduskoolituse õppekava.

Eesti Maastikuehitajate Liidu ülesandeks on täienduskoolitus rahvusvahelisele maastikuehitajate meeskonnale sel kevadel Valgas objektil läbi viia.

Ehituse käigus jagatakse olemasolev kraav Gen Mandre koostatud projekti alusel viieks tsooniks, mis kõik suurendavad kraavi puhverdamise, voolukiiruse aeglustamise ja saastest puhastamise võimekust:

• 1. tsoon: voolukiirust aeglustav kärestik.

• 2. tsoon: osaliselt haljastatud ja veidi hõredam voolukiirust aeglustav kärestikuosa.

• 3. tsoon: dekoratiivne aeglasevoolulisem õistaimedega haljastatud lõik.

• 4. tsoon: vett puhastav sügavam setteala.

• 5. tsoon: väljakaevatavast pinnasest tõstetud ala kaldega Pedeli rannaala suunal.

Valgas töötavad praktilise koolituse käigus kolm kolmeliikmelist Eesti-Soome-Läti segameeskonda.

25. mail on kõigil huvilistel võimalik ehitamist uudistada, kohapeal mõtteid vahetada ja jälgida, mida maastikuehitajad teevad ning kuidas Pedeli rannajärve juures asuv sademeveekraav ja selle ümbrus uue hingamise saavad. Laupäevane teadmuspäev “Maastikuehitajad loovad heaolu” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.