Samm edasi. Kuidas sünnib kestlik juhtimine?

Kui me koos Viljandi Kutseõppekeskuse täiendusõppeosakonnaga otsustasime sel sügisel pakkuda juhtidele jätkukoolitust kestliku arengu teemal, oli eesmärk selge: aidata juhtidel näha, et kestlikkus ei ole eraldiseisev tegevus, vaid kujuneb osaks organisatsiooni kultuurist, tööst ja mõtteviisist.
Nii sündiski programm „Samm edasi kestliku ettevõtte arengus“, mille sisuks oli näidata, kuidas kestliku arengu põhimõtteid saab tegelikult juhtimise kaudu igapäevaselt ellu viia.
Programm kasvas välja eelmisest koolitusest „Säästva arengu väljakutsed muutuste juhtimisel“, kuid seekord liikusime mitmel tasandil sügavamale. Kui varasem fookus oli pigem keskkonnal, ühiskonnal ja muutustel, siis seekordne koolitus tõi osalejad tagasi oma organisatsiooni tuuma juurde: ärimudelisse, meeskonda ja iseendasse juhina.

Kestlikkuse põimimine ärimudelisse: seal, kus algab muutus

Juba esimestel kordadel said juhid kogemuse, et kestliku arengu põhimõtted muutuvad mõjusaks alles siis, kui need seotakse ettevõtte äriloogikaga. Osalejad võtsid lahti oma ettevõtte ärimudeli ning vaatasid seda pilguga, kuidas see toetab rahalist, sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust. Kuidas mõjutavad olemasolevad valikud huvigruppide heaolu? Kuhu võib tekkida risk ja kuhu võimalus?
See protsess ei olnud ainult analüütiline. Mitmel juhul kasvas sellest välja arusaam, et ärimudel ise ongi juhi oluline mõtlemisruum. Sealt hakkasid tekkima ideed, kuidas oma ettevõttes pikemaajaliselt väärtust luua, kuidas siduda kestlikkuse põhimõtteid strateegiaga ning kuidas muuta kestlikkus mõjusaks, mitte dekoratiivseks osaks ettevõtte juhtimises.

Organisatsioonikultuur: koht, kus kestlikkus kas õnnestub või laguneb

Koolituse käigus kujunes üheks olulisemaks mõtteks see, et kestlikkuse edu ei otsustata Exceli tabelis ega strateegiadokumendis. See otsustatakse suhetes, koosolekutel, igapäevases suhtluses ja otsustes, mida inimesed teevad ka siis, kui keegi ei vaata.
Seetõttu pöörasime palju tähelepanu sellele, kuidas juhid saavad kujundada kultuuri, kus inimesed tunnevad, et nende panus on oluline, saavad aru, miks muutust vaja on, oskavad mõelda süsteemselt ja on valmis koos õppima.

Mitmele juhile oli üllatus, kui palju nende tiimide käitumine sõltus tegelikult uskumustest ja varjatud mõtteviisidest. Kui need mustrid nähtavale tulid, hakkasid avanema ka uued võimalused koostööks ja muudatuste elluviimiseks.

Muudatuste juhtimine kui inimestega koos liikumine

Programmi teisel poolel liikusime üha enam muudatuste juhtimise juurde. Juhid harjutasid lahenduskeskset vaadet, õppisid märkama vastupanu tekkimise kohti ja said uusi tööriistu, kuidas rääkida keerulistest teemadest nii, et inimesed ei tunneks end survestatult.
Mõjutada tuli nii meeskonna hirme, uskumusi kui ka struktuurseid kitsaskohti. Osalejad avastasid, et muudatused liiguvad edasi kõige paremini siis, kui neid toetavad selged eesmärgid, mõtestatud tegevused, avatud dialoog ning järjepidevus. Nii said juhid kogemuse, et muudatuste juhtimine ei ole võitlus vastupanuga, vaid suhete ja mõtestatuse loomine.

Mis jäi lõpuks järele?

Kui küsida, mis on „Samm edasi kestliku ettevõtte arengus“ programmi kõige suurem mõju, siis ehk see, et juhid hakkasid nägema kestlikkust tervikuna. Mitte ainult strateegiates.
Mitte ainult meeskonnas. Mitte ainult protsessides. Vaid süsteemina, kus iga otsus mõjutab teisi ja kus juht saab oma mõtteviisi kaudu käivitada muudatusi, mis loovad pikaajalist väärtust nii ettevõttele kui inimestele, kes selles töötavad.

Kestlik juhtimine on mõtteviis ja see saab alguse inimesest

Koolitus lõppes isikliku missioonilause sõnastamisega. See oli ilus hetk: juhid, kes olid läbinud pika teekonna, panid kirja, mis on tegelikult see jõud, mis neid juhina kannab.
Nende lausetest oli näha küpsemat teadlikkust, suuremat süsteemitaju ja tugevamat sidet väärtustega. See oli lõpp ühele programmile, kuid algus millelegi palju suuremale: sellele, kuidas iga juht viib kestlikkuse põhimõtteid edasi oma organisatsiooni päriselus.